Lihtne sõber ei ole sind kunagi nutmas näinud,
Tõelisel sõbral on pluusiõlad sinu pisaratest läbi leotatud
* Lihtne sõber ei tea su vanemate eesnimesid
Tõelisel sõbral on su vanemate telefoninumbrid aadressiraamatus
* Lihtne sõber toob sulle peole pudeli veini
Tõeline sõber tuleb varem ja aitab sul küpsetada ning jääb kauemaks, et aidata sul koristada
* Lihtne sõber on vihane kui helistad siis, kui ta on juba voodisse läinud
Tõeline sõber küsib, miks sul nii kaua aega läks enne helistamist
* Lihtne sõber otsib sind, et sa aitaksid teda tema probleemides
Tõeline sõber otsib sind, et aidata sind sinu probleemides
* Lihtne sõber tahab teada su romantilisest minevikust
Tõeline sõber võiks sult selle abil raha valja pressida
* Lihtne sõber käitub sinu juures nagu külaline
Tõeline sõber avab külmkapi ja aitab end ise
* Lihtne sõber arvab, et teie sõprus on läbi, kui te vaidlete
Tõelise sõbra jaoks ei ole see sõprus, kui te pole vaielnud
* Lihtne sõber tahab, et sa oleksid alati tema jaoks olemas
Tõeline sõber tahab alati sinu jaoks olemas olla
* Lihtne sõber loeb selle läbi ja kustutab
Tõeline sõber saadab selle veebilehe aadressi oma sõprade vahel ringlema niikaua kui on selle ringi
Tõeline sõber on selline nagu siin kirjas,kas sa oled tõeline sõber?
Mina olen..
Saturday, November 10, 2007
ükskord..
Neljapäev, 04. oktoober 2007 Kell 19:52.
Ükskord olen ma kadunud ja te ei leia mind enam iial,ma kaotan tagasitee siia-reaalsusesse ja lihtsalt siia,ma lihtsalt ei vaja seda enam.Ma elan,aga olen surnud Teie jaoks igaveseks,ärge paluge mind,ma ei tule tagasi,ma liigun teie seas ja näen teie elu,mis on täis kahetsust,valu ja pisaraid,kuid nüüd on hilja,enam ei muuda seda miski ma armastasin teid ja armastan ka präägu,kuid ma ei tule enam tagasi...
Kunagi näete te mind seal kus polex oodanud,mul on kõik mida soovisin kunagi....
Minult võetaxe kõik-ja enam pole midagi, ma olen juba präägu ,hinges surnud.
Ükskord mind enam pole,meist kedagi pole,aga mina lähen kõige ees ,riiki kus on vaid headus ja head inimesed, kus on see mida vajan.Minu sõpradeks seal saavad Inglid ja meie kõigi isa Jumal. Emaks Maarja ja sõbraks Jeesus.Päev millal kaon, ei leia te mind iialgi, te ei pea nutma,sest ma ei vääri seda...Tahtsin vaid lihtsalt vabadust,elu mille te värdid rikkusite ja armastust,milles ei vea mul iial.Öeldakse et kellel ei vea kaardi mängus veab armastuses,mul ei vea kummaski. Ja mix võetaxe mult alati inimesed ja sõbrad keda kõige rohkem siin maailmas armastan?Kas ma olen siia sündinud et näha kuidas mu elu variseb,te arvate et minuga on kõik ok, et olen ülesaanud sellest mis mu minevikus oli,ei ei ole ja muga ei ole korras,ma olen hullumas, ma ei tea enam mida teha,ja peale enda ei usalda ma kedagi,sest pole inimest keda saaxin usaldada....
SEE PÄEV MILL MA LAHKUN NAGU SIIN KIRJAS, TULEB JA TULEB VÕIB-OLLA VÄGA VARSTI!!
KÕIGEL,MIS JUHTUB,ON OLEMAS PÕHJUS
Neljapäev, 04. oktoober 2007 Kell 19:52.
Ükskord olen ma kadunud ja te ei leia mind enam iial,ma kaotan tagasitee siia-reaalsusesse ja lihtsalt siia,ma lihtsalt ei vaja seda enam.Ma elan,aga olen surnud Teie jaoks igaveseks,ärge paluge mind,ma ei tule tagasi,ma liigun teie seas ja näen teie elu,mis on täis kahetsust,valu ja pisaraid,kuid nüüd on hilja,enam ei muuda seda miski ma armastasin teid ja armastan ka präägu,kuid ma ei tule enam tagasi...
Kunagi näete te mind seal kus polex oodanud,mul on kõik mida soovisin kunagi....
Minult võetaxe kõik-ja enam pole midagi, ma olen juba präägu ,hinges surnud.
Ükskord mind enam pole,meist kedagi pole,aga mina lähen kõige ees ,riiki kus on vaid headus ja head inimesed, kus on see mida vajan.Minu sõpradeks seal saavad Inglid ja meie kõigi isa Jumal. Emaks Maarja ja sõbraks Jeesus.Päev millal kaon, ei leia te mind iialgi, te ei pea nutma,sest ma ei vääri seda...Tahtsin vaid lihtsalt vabadust,elu mille te värdid rikkusite ja armastust,milles ei vea mul iial.Öeldakse et kellel ei vea kaardi mängus veab armastuses,mul ei vea kummaski. Ja mix võetaxe mult alati inimesed ja sõbrad keda kõige rohkem siin maailmas armastan?Kas ma olen siia sündinud et näha kuidas mu elu variseb,te arvate et minuga on kõik ok, et olen ülesaanud sellest mis mu minevikus oli,ei ei ole ja muga ei ole korras,ma olen hullumas, ma ei tea enam mida teha,ja peale enda ei usalda ma kedagi,sest pole inimest keda saaxin usaldada....
SEE PÄEV MILL MA LAHKUN NAGU SIIN KIRJAS, TULEB JA TULEB VÕIB-OLLA VÄGA VARSTI!!
KÕIGEL,MIS JUHTUB,ON OLEMAS PÕHJUS
...
Kõige valusam,aga on hetk millal saad teada,et sul pole kedagi kellele raskel ajal toetuda,sul pole kedagi keda kallistada ja kelle õlal nutta,sa ei saa ju kõike oma lähedastele(sugulastele ja teistele) rääkida,sest me kas ei usalda neid või teame et nad ei kuula meid ega tea mis tunne meil tegelikult on.Kui meil tuleb hetk millal oleme kaotanud rohkem kui suure varanduse-sõpruse ja meil pole kellegi õlal nutta,saame aru et oleme siin maailmas ihuüksi kurjuse,viha,raevu,valu ja palju muu sellisega.
Sel hetkel on hea kui meid toetab kasvõi võhivõõras kes saab aru meie tunnetest ja meie mõtetest...
vaadates sügavale enda sisse leiab iga inimene endast killukese õigsust,headust,kurbust ja õnne...Vaadata võime ka teiste sisse,kuid tavaliselt me ei näe mida nad tunnevad või arvavad,me võime neid väga solvata arvates et teame täpselt mida nad tunnevad,kuid ei me ei tea,me ütleme vahel äkkvihahoos asju mida me tõsiselt ei mõtle ,kuid mis teevad teisele väga valusasti haiget,ning kui hetk hiljem raadiost kuuled et su tuttava või tolle inimesega on juhtunud midagi,kahetsed sa seda südamest ,mida talle viimati ütlesid, vabandad ,kuid lähete riidu,isegi siis kui te olete peaaegu õed või vennad (sabranna või sõpradega.Hoiame,aitame ja kaitseme kõik teineteist,nii on kõigil parem ja kindlam et neil on üx õlg,kui on probleem, tule ja räägi,ma üritan aidata,kui üxi ei oska küsime teiste käest...Kõik kes seda loevad ja hakkavad mõtlema kas siin toodule või kellelgi mõni mure,tahab keegi midagi ilusat või koledat öelda ,palun kommentaarid ja postkast on avatud, luban et minust teie asjad edasi ei liigu...
Sel hetkel on hea kui meid toetab kasvõi võhivõõras kes saab aru meie tunnetest ja meie mõtetest...
vaadates sügavale enda sisse leiab iga inimene endast killukese õigsust,headust,kurbust ja õnne...Vaadata võime ka teiste sisse,kuid tavaliselt me ei näe mida nad tunnevad või arvavad,me võime neid väga solvata arvates et teame täpselt mida nad tunnevad,kuid ei me ei tea,me ütleme vahel äkkvihahoos asju mida me tõsiselt ei mõtle ,kuid mis teevad teisele väga valusasti haiget,ning kui hetk hiljem raadiost kuuled et su tuttava või tolle inimesega on juhtunud midagi,kahetsed sa seda südamest ,mida talle viimati ütlesid, vabandad ,kuid lähete riidu,isegi siis kui te olete peaaegu õed või vennad (sabranna või sõpradega.Hoiame,aitame ja kaitseme kõik teineteist,nii on kõigil parem ja kindlam et neil on üx õlg,kui on probleem, tule ja räägi,ma üritan aidata,kui üxi ei oska küsime teiste käest...Kõik kes seda loevad ja hakkavad mõtlema kas siin toodule või kellelgi mõni mure,tahab keegi midagi ilusat või koledat öelda ,palun kommentaarid ja postkast on avatud, luban et minust teie asjad edasi ei liigu...
shit life
sa ei tea mida sa tähendad,ma tahaxin et minuga räägid,ja naeratad mulle
ma ootan seda ,olen sulle tuhandeid kordi vihjeid andnud,aga vahel sa ei märkagi mind,mis teha et ma suga rääkida tahan,aga loodan väga et saad selest ise kah aru,järgmine kord kui mind näed palun lausu see sõna ''tere''gi olexin siis ka õnnelik,tea et olen su sõber !
et siis tagasiside on teretulnud ja nagu kommentaarid kah
pakkuge teemaseid,,,komige koopa kujundust!
Ma ei nuta kuigi olen kurb ning hetkel mu sees kisendab ja karjub kõik,lihtne on kaotada inimest,kellest sa hoolid ja vb tunned ta vastu midagi,kuigi ise pole ka selles kindel,ma ei korda enam ühtegi viga mida teinud olen..tegelt mind ei huvita see mida arvavad mu lähedased,mind huvitab see,mida arvab mu parim sabranna sellest ja mida ta soovitaks...kes ei teadnud,siis mehed on sead(käib ka poiste ja noormeeste kohta).Sa tahad temaga olla-oled seda mõtetes ja loodad ka sügavl sisimas muud,sa ei oska arvata seda,et see mis hakkab ilusti lõppeb alati jamalt,ma ei teagi kas on mõtet halada,aga natuke haiget teeb ju,kui hoolid inimesest,kes seda ei tea ,ei oska arvatagi ja äkki ta lihtsalt lööb sulle imeväikese nõela sisse,aga see on väga valus,ma pole inimene kes alati ei nuta,aga sellepärast üritan mitte nutta,kõigile on kuskil keegi ja ei teagi kas oleks kõige parem olla kasvõi ainult mõtetes temaga kui sa ei saa temaga väljas käija nagu iga normaalne vaid pead selleks muud tegema....ma ei räägi vangistusest,aga vahel meenutab mulle see vanglat,ma olen suht tugev sest olen ennegi haiget saanud,kül mitte selles vallas,aga ikkagi ja lõpetuseks see,kui kellelgi on mõni küsimus,kommentaar või vastus,mis ta sellest siin lugedes arvab siis palun kindlasti kirjutage,isegi kui see on negatiivne.....
TE EI MÕISTA MIND,EGA SAA KA MÕISTMA,AGA MA MÕISTAN KÕIKE JA SAAN ARU SELLEST KUI ON VAJA LÕPETADA...KAHJUKS EI OLE MEIE VANEMAD KÕIGIL ÜHTEMOODI....
ma ootan seda ,olen sulle tuhandeid kordi vihjeid andnud,aga vahel sa ei märkagi mind,mis teha et ma suga rääkida tahan,aga loodan väga et saad selest ise kah aru,järgmine kord kui mind näed palun lausu see sõna ''tere''gi olexin siis ka õnnelik,tea et olen su sõber !
et siis tagasiside on teretulnud ja nagu kommentaarid kah
pakkuge teemaseid,,,komige koopa kujundust!
Ma ei nuta kuigi olen kurb ning hetkel mu sees kisendab ja karjub kõik,lihtne on kaotada inimest,kellest sa hoolid ja vb tunned ta vastu midagi,kuigi ise pole ka selles kindel,ma ei korda enam ühtegi viga mida teinud olen..tegelt mind ei huvita see mida arvavad mu lähedased,mind huvitab see,mida arvab mu parim sabranna sellest ja mida ta soovitaks...kes ei teadnud,siis mehed on sead(käib ka poiste ja noormeeste kohta).Sa tahad temaga olla-oled seda mõtetes ja loodad ka sügavl sisimas muud,sa ei oska arvata seda,et see mis hakkab ilusti lõppeb alati jamalt,ma ei teagi kas on mõtet halada,aga natuke haiget teeb ju,kui hoolid inimesest,kes seda ei tea ,ei oska arvatagi ja äkki ta lihtsalt lööb sulle imeväikese nõela sisse,aga see on väga valus,ma pole inimene kes alati ei nuta,aga sellepärast üritan mitte nutta,kõigile on kuskil keegi ja ei teagi kas oleks kõige parem olla kasvõi ainult mõtetes temaga kui sa ei saa temaga väljas käija nagu iga normaalne vaid pead selleks muud tegema....ma ei räägi vangistusest,aga vahel meenutab mulle see vanglat,ma olen suht tugev sest olen ennegi haiget saanud,kül mitte selles vallas,aga ikkagi ja lõpetuseks see,kui kellelgi on mõni küsimus,kommentaar või vastus,mis ta sellest siin lugedes arvab siis palun kindlasti kirjutage,isegi kui see on negatiivne.....
TE EI MÕISTA MIND,EGA SAA KA MÕISTMA,AGA MA MÕISTAN KÕIKE JA SAAN ARU SELLEST KUI ON VAJA LÕPETADA...KAHJUKS EI OLE MEIE VANEMAD KÕIGIL ÜHTEMOODI....
never..
Mida te teexite kui teie elu on niigi shit ja siis veel suuremad jamad otsa,ta saate loota vaid iseendale ja uskuda ainult end ,et mitte saada haiget ja pettuda?
Ma olen saanud pettuda,haiget,olen nutnud ja naernud viimast suht vähe,ma kasvatasin endale ümber kooriku ,mis kivist,see ei võta vastu midagi,ei usu kedagi,ega usalda midagi/kedagi,sest see koorik on kiht mis kaitseb selle õrna noore neiu sisemust,kaitseb tema südant ,tema naeru ja muud,see kiht lasb tal kuulda mõnitusi,kui vastata neile kakskorda räigemalt,see koorik on teinud ilusast neiust, tüduku kes jumaldab värvidest sinist ja musta,ta soovix on hävitada kõik kes ta elu on rikkunud,ta kas hävitab nad ise või laseb saatusel seda teha,neiu ainus mõte on see ,,kõigel mis juhtub on põhjus''
ta oli kord nõus ka end tapma,kui ta saab kanda musta või sinist,teha musta ja räige meigi ning olla nii kuis soovib,siis ta naeratab sest tunneb et on võitnud,ta tunneb end hästi,ja ta ei teeb näo et teda ei huvita kuidas teda vaadatakse või mis temast arvatakse,ta ei ela enam iial teistele vaid ainult endale,ja kui enam elada ei soovi siis lõpetab kogu selle jama.See neiu tahab kanda relvi ja osata võitluskunste,ning jällegi ei huvita teda,mis sellest arvavad teised,kui teised alustavad oma pirinaga ja ta vihala ajavad,võib see kunagi lõppeda kohutavalt,soovtaxin siis eeemale hoida temast,kui ta vihane...
Ma tahaxin naerda,kuid minult võeti see võimalus
ja seda ei saa enam tagasi,saan seda teha läbi SÜNGUSE ,MUSTA JA TERAVATE LÄIKIVATE asjade,sest nemad on ja jäävad AINUKESTEKS keda ma armastan ja usaldan ,nemad ei jäta mind maha,sest on maetud mu südamesse ja seda võtit mis avaks südame ja kakuks selle sealt välja ei leidu,see võti on kadunud-igaveseks ja jäädavalt...
see võti oli eelmine aasta ja aastad tagasi,ag nüüd on ta läinud ja enam ei tee seda südant puhtaks ka mitte armastus ega armastatu,sest see süda on täis süngust,pisaraid ,valu ja muud ning see süda selles kehas kannab seda igavesti endaga,võimalik et tulevikus ei saa sellest teada isegi mitte mu lapsed,ega mees ja ma üten et minu tõelist palet ja tõelist mind ei näe enam keegi,sest olen surnud selles mõttes,elan vaid selle koorikuna ja tugevana,sisemus mis naeratas ja oli selline nagu oli ,on läinud igaveseks,ta ei tule tegasi ja kui tuleb siis vaid paarile inimesele,iseenesest natuke rohkem teavad vaid paar väga head sõpra,ja mina rohkem mitte keegi ja nii see ka jääb igaveseks...
armastasin,enam mitte
Ma olen saanud pettuda,haiget,olen nutnud ja naernud viimast suht vähe,ma kasvatasin endale ümber kooriku ,mis kivist,see ei võta vastu midagi,ei usu kedagi,ega usalda midagi/kedagi,sest see koorik on kiht mis kaitseb selle õrna noore neiu sisemust,kaitseb tema südant ,tema naeru ja muud,see kiht lasb tal kuulda mõnitusi,kui vastata neile kakskorda räigemalt,see koorik on teinud ilusast neiust, tüduku kes jumaldab värvidest sinist ja musta,ta soovix on hävitada kõik kes ta elu on rikkunud,ta kas hävitab nad ise või laseb saatusel seda teha,neiu ainus mõte on see ,,kõigel mis juhtub on põhjus''
ta oli kord nõus ka end tapma,kui ta saab kanda musta või sinist,teha musta ja räige meigi ning olla nii kuis soovib,siis ta naeratab sest tunneb et on võitnud,ta tunneb end hästi,ja ta ei teeb näo et teda ei huvita kuidas teda vaadatakse või mis temast arvatakse,ta ei ela enam iial teistele vaid ainult endale,ja kui enam elada ei soovi siis lõpetab kogu selle jama.See neiu tahab kanda relvi ja osata võitluskunste,ning jällegi ei huvita teda,mis sellest arvavad teised,kui teised alustavad oma pirinaga ja ta vihala ajavad,võib see kunagi lõppeda kohutavalt,soovtaxin siis eeemale hoida temast,kui ta vihane...
Ma tahaxin naerda,kuid minult võeti see võimalus
ja seda ei saa enam tagasi,saan seda teha läbi SÜNGUSE ,MUSTA JA TERAVATE LÄIKIVATE asjade,sest nemad on ja jäävad AINUKESTEKS keda ma armastan ja usaldan ,nemad ei jäta mind maha,sest on maetud mu südamesse ja seda võtit mis avaks südame ja kakuks selle sealt välja ei leidu,see võti on kadunud-igaveseks ja jäädavalt...
see võti oli eelmine aasta ja aastad tagasi,ag nüüd on ta läinud ja enam ei tee seda südant puhtaks ka mitte armastus ega armastatu,sest see süda on täis süngust,pisaraid ,valu ja muud ning see süda selles kehas kannab seda igavesti endaga,võimalik et tulevikus ei saa sellest teada isegi mitte mu lapsed,ega mees ja ma üten et minu tõelist palet ja tõelist mind ei näe enam keegi,sest olen surnud selles mõttes,elan vaid selle koorikuna ja tugevana,sisemus mis naeratas ja oli selline nagu oli ,on läinud igaveseks,ta ei tule tegasi ja kui tuleb siis vaid paarile inimesele,iseenesest natuke rohkem teavad vaid paar väga head sõpra,ja mina rohkem mitte keegi ja nii see ka jääb igaveseks...
armastasin,enam mitte
broken heart
Ma armastan sind ja sa tead seda,aga ei tee midagi sellex et me saaxime olla koos,et me saaksime olla teineteisega.meie suhe on erinev teiste omast,kes saavad käia pargis käest kinni ja suudelda...ja see ei sõltu sinust vaid asi on mu lähedastes.
ma ei saa petta neid,aga samas ma armastan sind ja vajan sind...Ma kujutan ette meie ideaal suhet..ma unistan meist ja mõtlen sinust,iga kell olgu siis hommikul 9,lõunaajal kell 13 või öösel 00,aga sa tead ka seda,ükskord olid minuga väga armas ma lootsin et see jääbki nii ,aga ei me ei näe teineteist isegi mitte kord nädalas,aga see ei loe,ma armastan sind ja ainult sind
millal see kõik üxkord lõppeb,millal me saame vabalt kõnida tänaval või pargis juttu ajades ja käestkinni hoides kõndida,nii et keegi meid ei sega,nii et olme vaid meie ja meie armastus...
kui sa üldse armastad,mind....ma pole selles kindel,aga ei saa ka tõestada,ma lihtsalt ei taha sind kaotada,sest oled kallis...ma ei taha haiget saada,sest olen saanud seda rohkem kui arvad,see on valus,ma ei taha nutta rohkem,sest olen seda juba piisavalt teinud...lõin endale oma maailma,kus on kõik täpselt nii nagu peab ja kuidas ma soovin-,unistuste ja mõtte maailm..
See on valus,seal saan ma olla see kes ma olen sisemiselt,seal on kõik parem...
Kuna aga päriselu peab ka elama,siis otsustasin et kui ma ei saa seda elada nii nagu peaks siis ma teen muud
ma riietun nagu emo vahel,nüüd avastasin enda jaoks ka gräggiti selle abil ka kergem end väljendada,see ei meeldi? ise olete süüdi et mind selliseks tegite,te tegite heast tüdrukust,kes hoolis ja armastas kõiki ja kõike,kes oli õnnelik ja naeris,te tegite temast palju muud kui ootasite, ta riietub kui emo,ta rietub fotodel nii nagu tahaks seda päriselt,ta hakkas tegelema tavalise kunsti asemel,graffitiga,sest seal tunneb ta end vabana,hoolimata sellest et nüüd on kõik paremini kui oli enne,on siiski palju nii nagu ei peaks olema...ta elab endiselt ja varsti muutub ta ühlaseks musta kandvate emodega,kui te ei lase tal elada...
aitähh! TÄNAN SÕPRU KEDA SAAN USALDADA JA NEILE LOOTA KUI NEID KÕIGE ENAM VAJAN ,PEALE MINU TEVAD VAID KOLM INIMEST SEDA...
ma ei saa petta neid,aga samas ma armastan sind ja vajan sind...Ma kujutan ette meie ideaal suhet..ma unistan meist ja mõtlen sinust,iga kell olgu siis hommikul 9,lõunaajal kell 13 või öösel 00,aga sa tead ka seda,ükskord olid minuga väga armas ma lootsin et see jääbki nii ,aga ei me ei näe teineteist isegi mitte kord nädalas,aga see ei loe,ma armastan sind ja ainult sind
millal see kõik üxkord lõppeb,millal me saame vabalt kõnida tänaval või pargis juttu ajades ja käestkinni hoides kõndida,nii et keegi meid ei sega,nii et olme vaid meie ja meie armastus...
kui sa üldse armastad,mind....ma pole selles kindel,aga ei saa ka tõestada,ma lihtsalt ei taha sind kaotada,sest oled kallis...ma ei taha haiget saada,sest olen saanud seda rohkem kui arvad,see on valus,ma ei taha nutta rohkem,sest olen seda juba piisavalt teinud...lõin endale oma maailma,kus on kõik täpselt nii nagu peab ja kuidas ma soovin-,unistuste ja mõtte maailm..
See on valus,seal saan ma olla see kes ma olen sisemiselt,seal on kõik parem...
Kuna aga päriselu peab ka elama,siis otsustasin et kui ma ei saa seda elada nii nagu peaks siis ma teen muud
ma riietun nagu emo vahel,nüüd avastasin enda jaoks ka gräggiti selle abil ka kergem end väljendada,see ei meeldi? ise olete süüdi et mind selliseks tegite,te tegite heast tüdrukust,kes hoolis ja armastas kõiki ja kõike,kes oli õnnelik ja naeris,te tegite temast palju muud kui ootasite, ta riietub kui emo,ta rietub fotodel nii nagu tahaks seda päriselt,ta hakkas tegelema tavalise kunsti asemel,graffitiga,sest seal tunneb ta end vabana,hoolimata sellest et nüüd on kõik paremini kui oli enne,on siiski palju nii nagu ei peaks olema...ta elab endiselt ja varsti muutub ta ühlaseks musta kandvate emodega,kui te ei lase tal elada...
aitähh! TÄNAN SÕPRU KEDA SAAN USALDADA JA NEILE LOOTA KUI NEID KÕIGE ENAM VAJAN ,PEALE MINU TEVAD VAID KOLM INIMEST SEDA...
Feeling
Oled sa kunagi vajanud kedagi nii palju, et südames hakkab valus?
Oled sa kunagi tundnud, et sul on vaja ühte teatud inimest, et üldse elus püsida?
Oled sa tundnud, et ilma Temata on maailm must-valge?
Oled sa tundnud, et sa vajad ainult Teda enda juurde?
Kuid Tema..
Kas oled tundnud kuidas üks inimene, kes on sinu jaoks terve maailm sinust lihtsalt mööda vaatab?
Kas oled näinud Tema silmis seda ükskõiksust mida sa nii väga kardad?
Kas oled tundnud, mis tunne on olla lihtsalt üks pisikene piisk paduvihmas - Tema jaoks?
Kuid sina..
Kas oled tundnud seda sisemist kõdi kui ta sind puudutab?
Kas sulle on tundunud, et ta vahel vaatab läbi sinu nagu sa oleks kõigest üks klaas - õrn ja habras?
Kas sa oled tundnud seda vastikut kuristikku te vahel nagu te ei tunnekski teineteist?
Kas sulle on vahel tundunud, et sa ei pääsegi talle enam lähemale, et sa saad Teda ainult kaugelt vaadata?
Kas sulle on vahel tundunud, et Ta vajab sind üle kõige, kuid samas Ta tõukab sind eemale?
Kas sul on vahel tunne, et kõik ütlemata jäänud sõnad, laused tuleks välja rääkida?
Kuid samas kas vaikus ei olegi vahel parem?
Kuid..
Samas sa oleksid õnnelik kui Ta sind vihkaks või põlgaks, sest see oleks parem kui ükskõiksus.
Pühendatud siis inimesele keda ma armastan...
Sa olid ju mulle kõik,ainult sinuga unustasin teised mured,ainult sinupärast,lasin koolis hinded alla,ainult sinupärast ma valetasin teistele
Kallis olid ja oled siiani,mu armas...
Oled sa kunagi tundnud, et sul on vaja ühte teatud inimest, et üldse elus püsida?
Oled sa tundnud, et ilma Temata on maailm must-valge?
Oled sa tundnud, et sa vajad ainult Teda enda juurde?
Kuid Tema..
Kas oled tundnud kuidas üks inimene, kes on sinu jaoks terve maailm sinust lihtsalt mööda vaatab?
Kas oled näinud Tema silmis seda ükskõiksust mida sa nii väga kardad?
Kas oled tundnud, mis tunne on olla lihtsalt üks pisikene piisk paduvihmas - Tema jaoks?
Kuid sina..
Kas oled tundnud seda sisemist kõdi kui ta sind puudutab?
Kas sulle on tundunud, et ta vahel vaatab läbi sinu nagu sa oleks kõigest üks klaas - õrn ja habras?
Kas sa oled tundnud seda vastikut kuristikku te vahel nagu te ei tunnekski teineteist?
Kas sulle on vahel tundunud, et sa ei pääsegi talle enam lähemale, et sa saad Teda ainult kaugelt vaadata?
Kas sulle on vahel tundunud, et Ta vajab sind üle kõige, kuid samas Ta tõukab sind eemale?
Kas sul on vahel tunne, et kõik ütlemata jäänud sõnad, laused tuleks välja rääkida?
Kuid samas kas vaikus ei olegi vahel parem?
Kuid..
Samas sa oleksid õnnelik kui Ta sind vihkaks või põlgaks, sest see oleks parem kui ükskõiksus.
Pühendatud siis inimesele keda ma armastan...
Sa olid ju mulle kõik,ainult sinuga unustasin teised mured,ainult sinupärast,lasin koolis hinded alla,ainult sinupärast ma valetasin teistele
Kallis olid ja oled siiani,mu armas...
Subscribe to:
Posts (Atom)