never..

Mida te teexite kui teie elu on niigi shit ja siis veel suuremad jamad otsa,ta saate loota vaid iseendale ja uskuda ainult end ,et mitte saada haiget ja pettuda?

Ma olen saanud pettuda,haiget,olen nutnud ja naernud viimast suht vähe,ma kasvatasin endale ümber kooriku ,mis kivist,see ei võta vastu midagi,ei usu kedagi,ega usalda midagi/kedagi,sest see koorik on kiht mis kaitseb selle õrna noore neiu sisemust,kaitseb tema südant ,tema naeru ja muud,see kiht lasb tal kuulda mõnitusi,kui vastata neile kakskorda räigemalt,see koorik on teinud ilusast neiust, tüduku kes jumaldab värvidest sinist ja musta,ta soovix on hävitada kõik kes ta elu on rikkunud,ta kas hävitab nad ise või laseb saatusel seda teha,neiu ainus mõte on see ,,kõigel mis juhtub on põhjus''
ta oli kord nõus ka end tapma,kui ta saab kanda musta või sinist,teha musta ja räige meigi ning olla nii kuis soovib,siis ta naeratab sest tunneb et on võitnud,ta tunneb end hästi,ja ta ei teeb näo et teda ei huvita kuidas teda vaadatakse või mis temast arvatakse,ta ei ela enam iial teistele vaid ainult endale,ja kui enam elada ei soovi siis lõpetab kogu selle jama.See neiu tahab kanda relvi ja osata võitluskunste,ning jällegi ei huvita teda,mis sellest arvavad teised,kui teised alustavad oma pirinaga ja ta vihala ajavad,võib see kunagi lõppeda kohutavalt,soovtaxin siis eeemale hoida temast,kui ta vihane...
Ma tahaxin naerda,kuid minult võeti see võimalus
ja seda ei saa enam tagasi,saan seda teha läbi SÜNGUSE ,MUSTA JA TERAVATE LÄIKIVATE asjade,sest nemad on ja jäävad AINUKESTEKS keda ma armastan ja usaldan ,nemad ei jäta mind maha,sest on maetud mu südamesse ja seda võtit mis avaks südame ja kakuks selle sealt välja ei leidu,see võti on kadunud-igaveseks ja jäädavalt...
see võti oli eelmine aasta ja aastad tagasi,ag nüüd on ta läinud ja enam ei tee seda südant puhtaks ka mitte armastus ega armastatu,sest see süda on täis süngust,pisaraid ,valu ja muud ning see süda selles kehas kannab seda igavesti endaga,võimalik et tulevikus ei saa sellest teada isegi mitte mu lapsed,ega mees ja ma üten et minu tõelist palet ja tõelist mind ei näe enam keegi,sest olen surnud selles mõttes,elan vaid selle koorikuna ja tugevana,sisemus mis naeratas ja oli selline nagu oli ,on läinud igaveseks,ta ei tule tegasi ja kui tuleb siis vaid paarile inimesele,iseenesest natuke rohkem teavad vaid paar väga head sõpra,ja mina rohkem mitte keegi ja nii see ka jääb igaveseks...
armastasin,enam mitte