ükskord..
Neljapäev, 04. oktoober 2007 Kell 19:52.

Ükskord olen ma kadunud ja te ei leia mind enam iial,ma kaotan tagasitee siia-reaalsusesse ja lihtsalt siia,ma lihtsalt ei vaja seda enam.Ma elan,aga olen surnud Teie jaoks igaveseks,ärge paluge mind,ma ei tule tagasi,ma liigun teie seas ja näen teie elu,mis on täis kahetsust,valu ja pisaraid,kuid nüüd on hilja,enam ei muuda seda miski ma armastasin teid ja armastan ka präägu,kuid ma ei tule enam tagasi...
Kunagi näete te mind seal kus polex oodanud,mul on kõik mida soovisin kunagi....
Minult võetaxe kõik-ja enam pole midagi, ma olen juba präägu ,hinges surnud.
Ükskord mind enam pole,meist kedagi pole,aga mina lähen kõige ees ,riiki kus on vaid headus ja head inimesed, kus on see mida vajan.Minu sõpradeks seal saavad Inglid ja meie kõigi isa Jumal. Emaks Maarja ja sõbraks Jeesus.Päev millal kaon, ei leia te mind iialgi, te ei pea nutma,sest ma ei vääri seda...Tahtsin vaid lihtsalt vabadust,elu mille te värdid rikkusite ja armastust,milles ei vea mul iial.Öeldakse et kellel ei vea kaardi mängus veab armastuses,mul ei vea kummaski. Ja mix võetaxe mult alati inimesed ja sõbrad keda kõige rohkem siin maailmas armastan?Kas ma olen siia sündinud et näha kuidas mu elu variseb,te arvate et minuga on kõik ok, et olen ülesaanud sellest mis mu minevikus oli,ei ei ole ja muga ei ole korras,ma olen hullumas, ma ei tea enam mida teha,ja peale enda ei usalda ma kedagi,sest pole inimest keda saaxin usaldada....
SEE PÄEV MILL MA LAHKUN NAGU SIIN KIRJAS, TULEB JA TULEB VÕIB-OLLA VÄGA VARSTI!!


KÕIGEL,MIS JUHTUB,ON OLEMAS PÕHJUS